Kas peaks ootama, kuni laps ise tahab?

Sageli arvatakse, et liikumisega hakatakse teadlikumalt tegelema alles hiljem – koolieas, trennis või siis, kui laps ise selle vastu huvi tunneb. Väiksemate laste puhul nähakse liikumist pigem loomuliku osana päevast, mitte millegi sellisena, mida peaks teadlikult suunama.

Varajane lapsepõlv on aeg, mil kujunevad harjumused, mis mõjutavad hilisemat elu rohkem, kui esmapilgul paistab. Liikumine ei ole selles vanuses “trenn” tavapärases mõttes, vaid viis maailma avastada, oma keha tundma õppida ning kogeda, et liikumine on midagi loomulikku ja meeldivat.

Spordipsühholoog Aave Hannus on rõhutanud, et liikumisharjumuse kujunemisel mängib olulist rolli see, millise emotsiooniga liikumist kogetakse. Kui kogemus on positiivne, tekib soov seda korrata. Kui see on seotud surve või ebamugavusega, võib huvi kiiresti kaduda.

See kehtib eriti väikeste laste puhul. Nende jaoks ei ole liikumine eesmärk omaette, vaid osa mängust ja eneseväljendusest. Kui liikumine on seotud rõõmu, avastamise ja turvalise keskkonnaga, kujuneb sellest loomulik harjumus, mitte kohustus.

Vanematel tekib sageli küsimus, kas nii varases eas on üldse mõtet alustada. Kas laps on valmis, kas ta saab aru, kas see annab midagi. Tegelikult ei ole kõige olulisem see, kui kiiresti laps midagi ära õpib, vaid see, milline suhe tal liikumisega kujuneb.

Tants on üks võimalus, mis ühendab liikumise, muusika ja mängulisuse. Väikese lapse jaoks ei ole see struktureeritud treening, vaid keskkond, kus saab liikuda, katsetada ja kogeda erinevaid rütme ning liikumisi.

 Kui laps kasvab, liigub ta loomulikult edasi ka trennides — mudilaste rühmadest suuremate gruppide juurde, kus valik laieneb. Sealt edasi on juba võimalik valida erinevate stiilide vahel, olgu selleks showtants, hiphop või mõni muu suund.

Meil on palju näiteid lastest, kes on alustanud oma lustakatest jalakestest ning jõudnud aja jooksul edasi võistlusgruppidesse ja täiskasvanute kategooriatesse. Selline areng ei ole eesmärk omaette, vaid pigem loomulik jätk neile, kelle jaoks liikumine on muutunud elu osaks.

Kui laps harjub liikuma keskkonnas, kus puudub võrdlus ja liigne surve, on tal hiljem lihtsam proovida erinevaid tegevusi, leida endale sobiv viis liikuda ning jääda selle juurde püsivamalt.

Sageli piisab alguseks sellest, et liikumine on seotud rõõmu, muusika ja vabadusega — nii, et laps tahab sinna uuesti tagasi tulla.

Tutvu erinevate lastetrennidega SIIN